Algatatud 2019
Liiva tn 3 maa-ala 24.10.2019 nr 58
Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: Eduard Zaborovski
Planeerija: Olegta OÜ
Eesmärk: määrata ehitusõigus Liiva tn 3 krundile üksikelamu ja saunahoone ehitamiseks. Kavandatav ehitiste arv krundil on kaks ning ehitusalune pindala kuni 407 m². Algatatav detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), ehitatavate ja lammutatava hoonestuse asupaigad, maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määrama tehnovõrkude asukohad. Jõesuu tn 5 maa-ala detailplaneering ei too kaasa kehtiva üldplaneeringu muutmise ega täpsustamise ettepanekut. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 2039 m² ning see asub Narva linnas Kalevi linnaosas
Planeeritava ala pindala: ca 0,2 ha
Narva Tööstuspargi 3. etapp (koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega)
24.01.2019 nr 1, muutmine 20.06.2019 nr 41
Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA
Planeerija: Project 363 OÜ
Eesmärk: Detailplaneeringuga kaalutletakse võimalust jagada planeeringualaarva linnas Elektrijaama linnaosas Kadastiku lubjakivimaardlat ümbritsevas piirkonnas RMK Narva metskonna hallatavatel kinnistutel neljakümne üheksaks (49) osaks. Igale moodustatud krundile kavandatakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T80/Ä20%) ning ehitusõigus kuni kolme (3) hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500 – 8000 m², korruselisus kuni viis (5) korrus kõrgusega kuni 18 m. Algatatav Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrama tehnovõrkude asukohad.
Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering toob kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepaneku ühes keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisega. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu kohaselt pole Balti SEJ tootmiskompleksi ülejäänud linnast eraldavas, Väike-Kadastiku järve ümbritsevas piirkonnas (kokku 159 ha) lubatud arendada ehitustegevust (v.a tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid ehitisi). Vastava linna rohevõrgustiku ühe põhielemendi juhtfunktsiooniks on üldplaneeringus määratud looduslik haljasmaa, kus Väike-Kadastiku järve nähakse ette puhkeotstarbelise, heakorrastatud ümbrusega veekoguna. Algatatava detailplaneeringu üks põhiülesannetest on seega tasakaalustada erinevaid avaliku huvi aspekte: töökohtade loomise vajadust, linna rohevööndi säilitamist ja puhkevõimaluste pakkumist. Säilitatava roheala ulatus ja (rohekoridoride) struktuur määratakse planeeringu protsessis, lähtuvalt k.a. strateegilise keskkonnamõjude hindamise tulemustest.
Planeeritava ala pindala: ca 77,85 ha