Põhilised ülesanded on: Narva haldusterritooriumi seisundi mõõdistamine ja kaardistamine ning vajadusel selgitamine ja selle põhjal Narva geodeesia ja kartograafia arengukava väljatöötamine ja elluviimine;topograafiliste, geodeetiliste, kartograafiliste ja maamõõdutööde tellimine, nendeks töödeks lähtetingimuste andmine.
Topograafiliste, geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemiseks lubade väljastamine ning registri ja kartogrammi pidamine, samuti geodeetilise põhivõrgu ning punaste joonte registri ja plaani pidamine.
Geodeetilise põhivõrgu järelvalveks (s.h. märkide säilitamise tagamiseks), rekonstrueerimiseks ja tihendamiseks vajalike tööde korraldamine, topograafiliste ja temaatiliste kaartide ja plaanide valmistamise, täiendamise ja uuendamise korraldamine.
Topograafiliste ja geodeetiliste tööde tehniliste projektide koostamiseks lähteandmete ja materjalide väljastamine ning nende projektide läbivaatuse, ekspertiisi ja heakskiitmise (kinnitamise) korraldamine.
Linna ja linnaosade halduspiiride ning kinnistute (kruntide) moodustamine ja mõõdistustööde korraldamine, halduspiiride ja kinnistute plaani pidamine, maaregistri ja maaregistrikaardi pidamine.
Ehitiste märkimistööde ja teostusmõõdistuse korraldamine, tehnovõrkude plaani pidamine.
Narva linna üldpindala on 84 001 505 m2 (8 400 ha), mis koosneb 3 osast - Narva linn ise hõlmab 6204 ha (ilma veehoidla territooriumita), Kudruküla linnaosa all on (560 ha), aiandusühistute "Olginski" ja "Berjozka" all on 58.15 ha. » kaart
Kuni 1992. a. Narva linna haldus koosseisu kuulus Narva-Jõesuu alev. » kaart
Narva Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Amet omab polügonomeetria kõrguspunktide kataloogi, kus leidub 688 spetsiaalset polügonomeetria märki. Antud kataloog tagab topogeodeetiliste ja katastritööde laabumise xls. Lisaks vaadake skeemi uuest rekonstrueeritud osast Narva linna geodeetilisest põhivõrgust (2002).
Geodeetilised mõõdistustööd kantakse planšettidele mõõtkavas 1:500 kõval või pehmel alusel, mis on pidevalt töös. Selliseid planšette on arhiivis 876. Peale selle leidub arhiivis topograafilise sisuga materjale ligikaudu 1730 nimetust. Näiteks, vaadake 2000.aastal teostatud geodeetiliste tööde aruandeid. Narva planšetide skeemi pdf-formaadis leiate siit.
Viimastel aastatel teostatud mõõdistustööd linnas on olemas ka digitaalsel kujul. Praeguseks hetkeks (2004.a) on ligikaudu 70%-di linna territooriumi kohta olemas digitaalsed alused. » kaart
Antud tööde teostamise kord on reguleeritud valitsuse määrusega nr. 303 29.08.1995 ja kinnitatud Narva linnavalitsuse määrusega nr 949 05.04 2000.
Tuletame meelde, et topogeodeetilisi töid tohivad teostada ainult litsenseeritud spetsialistid. Litsentsi taotlemiseks tuleb täita vastav vorm. Maa-Ameti kodulehegüljelt saab ka katastritööde teostamise vormi.
Peale topogeodeetiliste tööde, mida kasutatakse planeerimis-projekteerimistöödel, on linnas olemas ka katastriüksuste plaanid, mis on vajalikud maaüksuste eraldamiseks. Seisuga 19.10.2001.a. on Narvas 6900 üksust (2411 ha), mis on kantud maakatastrisse. See moodustab umbes 35% linna koguterritooriumist. Katastrisse kantud maaüksusi võite tutvuda siin (projekteerijatele ja mõõdistajatele dwg).
Vastavalt kohanimede seadusele on praegu Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama (vt. joonis). Enne 2002.a. oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. 1940.a. oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Joaorg, Kreenholmi linnaosa, Siivertsi, Kadastiku, Paemurru ja Jaanilinn (vt. joonis).
Kokkuvõtteks
Narva koosneb seega 3 osast - Narva linn, Kudruküla ja Olgino linnaosa. Narva linna üldpindala on 84 001 505 m2 (8 400 ha), Narva linnas on 123 tänavat, nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva aiandusühistutes on 233 tänavat.